Kukkumine oli valus

Viimasest võistlusest möödub juba pea kolm aastat. Tõsiseltvõetavast võistlusest juba kolm ja pool aastat. Suutsin end käest lasta selle ajaga, mil kaalunumbrid kiskusid metsikuks ja päevas samme tuli tänu koerale. See on karm reaalsus, kui kukud enda jaoks healt tasemelt tugitoolisportlaseks ning juba paar trepiastet ajab õhku ahmima. Kukkumine oli valus, sest sport, mis täitis mu päevi ja olin seadnud endal pisikesed eesmärgid, saavutamaks kauguses seitset meetrit ja 100m alla 11 sekundi, seda ei tulnudki. Sel hetkel tundud endale, et oled täiega läbikukkunud ja ei oska eluga midagi pihta hakata. Meediast on läbikäinud mitmed teemad, kus võideldakse sportlasena enda vaimse tervisega ja need teemad on kuidagi nii tuttavad, et see ongi sama keeruline nagu kirjeldatakse. Sportlastena seame eesmärke, mille poole püüelda, samamoodi kui neid eesmärke ei tule, siis me ei oska sel hetkel käituda ja siis tekivad vaimselt rasked hetked. Ei oska mõtestada tol hetkel enda olemust kui su elus on eesmärk olnud saavutada spordis ja kui pead hakkama elama muud elu. Samamoodi kui oled jõudnud tippu, siis soovid ikka enamat, aga tulemust ei tule. Sportlasena puudub teadmine, kuidas tipus ja spordi lõpus ellu jääda. Enda näitel oli mul natuke lihtsam, sest sellest aitas välja mind peagi lõppev magistrantuur, töökoha olemasolu ja armastav elukaaslane. Nii ma tiksusin kaks aastat, vahepeal tekkis tuhin trenni teha, siis jälle kadus ära, sest põlvehäda tuli uuesti mängu. Põlvehäda, mis pani mõtlema, et aitab küll. Käisin isegi arsti juures, määrati mulle põlvele harjutused, suutsin 1-2x kohal käia ja jooksin jooksulindil ning siis lõpetasin. Ma ei näinud sel mõtet, sest kaal oli juba siis hullumeelne. Pigem tuli endaga tegeleda, et uuesti reele saada ja siis vaadata, kuidas põlvega seis on. Enda kokkuvõtmiseni kohe ei jõudnud, peale arsti läks veel aega. Aeg-ajalt tuli mõttesse, et vanus alla 30 ja kuidas end nii käest lasin. 2025. aasta märts hakkasin uuesti käima jõusaalis, sõitsin ratast ja tegin kergete raskustega, keharaskusega harjutusi. Tekitas hea tunde küll. 

Aprillis oleks justkui uuesti üles ärganud, Helen soovitas, et ma prooviks Hokasid jooksmiseks. Läksime sama päev Rademari ja sealt poest enam ilma Hoka jooksujalatsiteta ei lahkunudki. Need sobisid ideaalselt mu jalga ja õhtul käisin veel jooksmas nendega. Enda imestuseks olin leidnud nagu mingi pääsetee, et ei peagi enam kodus istuma, vaid mõned päevad nädalas saan tund-kaks ellu mõnusat jooksmist. Nii ma olen nende jooksujalatsitega juba vähemalt 250 kilomeetrit maha jooksnud. Enne neid kilomeetreid oli sportlasena soojenduseks maksimaalselt üks-kaks 400m staadioniringi ja vahepeal sai muidugi 1500m joostud kümnevõistluse raames, aga see oli ka kõik. Viimati sai pikemaid distantse joostud 2015. aastal. Nüüd olen juba kirja pannud kahele rahvaspordiüritusele, et pikk võistluspaus lõpetada. Kaaluga olen jõudnud tagasi kahe numbrini. Kõik liigub tasapisi paremuse suunas. 

Muljeid eelmisest aastast ja eesmärgid uueks

   Elus tuleb ette hetki, kus teha otsuseid, mis takistavad eesmärgi poole püüdlemist, minu puhul siis spordile keskendumist. Eks tegelikult see tegemine-mitte tegemine spordi osas on olnud juba üks-kaks aastat, kus mitmed tegurid takistavad, olgu selleks olukord, kus üritan kolme tegevust paralleelselt hästi teha (kool-trenn-töö) ja leida aega sinna juurde lisaks, et ka muid tegevusi kavva mahutada ja siis jookseb ühe kuuga kõik kokku. Proovisin seda olukorda päästa nii, et käisin perega spaas, aga lõpuks on kõike liiga palju kogunenud ja murdud vaimselt, katkestades spordi tegemise ja keskendud põhiliselt ainult koolile, töötegemist ju lõpetada ei saa. Puhkasin paar kuud trennist, siis tekkis tagasi tahtmine sportida, sest mingi harjumus terve elu on olnud, et ilma aktiivse eluviisita ei saa. Olen juba lapsest saadik tahtnud olla hea sportlane, kes teeb ka tulemust, kasvõi Eesti mõistes. Nüüd, kus põlv hetkel ei luba üldse jooksmisele ja hüppamisele mõelda, siis tuleb tegeleda taastusraviga, et saada põlv uuesti heasse seisukorda, millega kõlbaks sporditeekonda jätkata tulemusspordis, aga hetkel ei tundu see väga esimene asi olevat, millele tähelepanu pöörata. Olen paika pannud, et seni kuni põlv päris konditsioonis ei ole, siis tulemussport jääb minu jaoks ära, teen selle asemel tervisesporti.

Pilte 2022. aastast

Lange kardirajal parim aeg detsembris 35,239 sekundit (veebruar 2022 sõitsin ajaks 34,941 sek)

Eelmist aastat kokkuvõttes võib öelda, et sportlikus võtmes jäid asjad tahaplaanile ning keskendusin pigem koolile ja tööle, et saaksin selles osas asjad korras hoida. Sportlikud eesmärgid jäid täitmata. Aasta alguses saime oma esimese päriskodu. 💗🐾🏡. Muudes tegevustes jääb kindlasti meelde reisimine - Horvaatiasse sõitmine oma autoga mööda maad ja Pariisi reis, kus käisime Edi kontserdil. Nendes maades kogetu paneb mind tahtma veel pikemaid reise ette võtta, sest maailm on täis avastamist. Uueks aastaks on eesmärgid kool lõpetada ja anda oma parim, et põlve korda saaks. 😁

Uued tuuled töömaastikul, head otsused spordi osas

Uued tuuled töömaastikul... 

Oktoobris sai täis neli aastat soojuselektrijaama operaatori ametikohal. Olin pikalt juba mõelnud, et soovin edasi areneda laiemalt energeetika vallas (näiteks elektri poolelt), kahjuks praeguses töökohas seda võimalust ei tekkinud ja pidin otsima hakkama uusi väljakutseid. See otsus sündis pika mõtlemise ja kaalumise tulemusena, sest öötöö segas spordi tegemist sel tasemel kui ma tahaksin, päevarütm oli sassis ja nägin pigem end päevasel tööl, mis ei takistaks sportlikke tulemusi parandamast ega ülikooli lõpetamise motivatsioonilangust. Äärmiselt tänulik, et Gren (tooaegne AS Anne Soojus) mulle kui 20-aastasele kogemuseta inimesele võimaluse andis ja ma suutsin soojusenergeetikast pildi ette saada, isegi bakalaureuse lõputöö tegin teemal „Kaoliini mõju veetorukatla küttepindadele”. Uueks väljakutseks on aga Eesti Energia tütarfirmas Enefit Connectis madalpinge projektijuhi ametikoht. Saab olema kindlasti huvitav ja näha, kuidas arenen elektroenergeetika vallas.

Tartu soojuselektrijaamast pimedas tegin pilti 2018a

Spordi osas... 

Peale mitmevõistlust sain indu spordis, et äkki teeksin järgmine aasta 6000 punkti kümnevõistluses ja saab võimalikuks kaugushüppe 7 meetrit?! Eks seda näe, aga hea meel on selle üle, et treeninggrupp on olemas, kellega teha ja kõik justkui sujub. Kindlasti on olnud tagasilööke ka, näiteks kaalu osas, aga selle saab korda. Proovin oma seniseid teadmisi rakendada, et tulemused talvel juba tuleksid rahuldavad. Kahe sügiskuuga saan jääda enam-vähem rahule, mõni trenn võinuks olla rohkem, aga ei tasu üle ka teha ja novembris proovin parandada end ning mingisuguse rütmi saada, mis aitaks protsessi nautimisele ja tulemuste paranemisele kaasa.

Kaks Viljandi võistlust

Viljandimaa mitmevõistluste MV kergejõustikus

Pildiautor: Ülo Randaru

Pildiautor: Ülo Randaru

Pildiautor: Ülo Randaru

Viimast korda läbisin kümnevõistluse, siis kui ajateenistuses olin (august 2017). Nüüd aga viis aastat hiljem esimest korda sai sama tehtud meestevahenditega (7,26kg kuul; 1.07m tõke; 2kg ketas; 800-grammine oda). Eesmärgiks võtsime Teeduga kahepeale kokku koguda rohkem kui praegune kümnevõistluse maailmarekord (9126p Kevin Mayer FRA), kui peale teivashüpet olid lootused veel elus ületada selline punktisumma, siis lõpuks jäi kaks viimast ala puhtalt üldfüüsise taha, ei suutnud ma enda võimetele vastavat tulemust ära teha ega ei jooksnud 1500 meetrit nii kiiresti kui plaanisime. Mis siis ikka järgmine kord paremini ja parema ettevalmistuse pealt! Võistluste korraldamise osas sujus kõik hästi, korraldajatele suur tänu, LEKSI SK! Sai kogeda head emotsiooni! 

Tulemustest rääkides, siis nädalataguse võistlusega oli jooksukiirus 0,32 sekundit kiirem. Kuulitõukes püstitasin isiklikuks rekordiks 9.50 meetrit. Tõkkejooksus parandasin ka isiklikku rekordit 1,27 sekundi võrra, nüüd on selleks 21,03 sekundit. Kogu punktisummaks tuli 4237 punkti. Järgmiseks aastaks jäi eesmärk paremini teha, kasvatada kogusumma 4237 punktilt 6000 punktini. 

Teedu ja Oti kümnevõistluse ennustus, tegelik ja punktisumma tabel

Nädal enne mitmevõistlust toimus veel Viljandimaa 97. meistrivõistlused kergejõustikus, kus tulemused olid kasinamad, aga odaviskes sai visatud rekordiks 35.32 meetrit PB.

• 100m 12,46 (-1,2)
• Kaugushüpe 5.81 (+0,5) I-koht - eelmise aasta tiitel kaitstud!
• 110m tõkkejooks 22,30 (-1,5)
• 200m 26,32 (-0,2)
• Kõrgushüpe 1.70
• Odavise 35.32 PB

Naelikutel tuleb tolm maha pühkida ja treenima hakata

Peale sellist ägedat suvekest hakkan uuesti treenima eesmärgiga olla stardis nii sise- kui ka välihooajal. Spordihing ei lase mul niisama tiksuda, see sõrmeluumurd aitas mul asjade üle järele mõelda ja korrektuurid teha, et tekiks tagasi võitlejahing ning motivatsioon, et alistada oma seni püstitatud rekordeid ja saavutusi. Kõik eeldused on olemas, et treenida Eestikate tasemele end ja jõuda kauguses esikolmikusse. Algul aga saaks 7 meetrist jagu. Kaks-kolm aastat on katsetatud erinevaid treeningmeetodeid, õnneks nüüd on aru saada, mis minu puhul toimib ja mis mitte. Praegu aga silmad säravad ja kui ennast paremini jooksma saan, siis saab konkreetsed treeningkavad teha. 3. augustil oli minu teine järjestikune treening, Jareku ja Teeduga. Panime hootakauguses joonele. Kahjuks sellelgi korral tuli leppida kaotusega Teedule, tema hüppas 2.78 meetrit ja mina 2.75 meetrit. Peale sellist pausi suhteliselt okei tulemus. Ülehomme lähevad treeningud edasi. Seniks aga jäädvustusi suvisest reisimisest, kus sai külastatud üheksat riiki, ujuda Vahemeres, sõita autoga mäetippu, nautida imelist loodust ja külastada Ed Sheerani kontserti Stade De France-il.

Horvaatia 2022

Varssavi päikeseloojang

Spliti linna kõrgemasse tippu kõndimine

Värske apelsinimahl, kõige parem sooja ilmaga

Meie reisisangar lustis, ujus Vahemeres ja nautis uut keskkonda 😍

Teel Sveti Jure rahvuspargi sissepääsu poole

Sveti Jure mäejalamil

Krka rahvuspark

Viini tänav

Tšehhist alates oli selline kuumus terve reisi ajal (35-37 kraadi päeval)

Pariis 2022

Ed Sheerani kontsert Stade De France-il

Hooaja ettevalmistus jäi pooleli

15. aprill

15. aprillis käisin hallis jooksutrennis peale pooleteise nädalast pausi. Alustuseks tõkke mobiilsus ja astumine, sammhüpped ja siis maiuspala: 6x60m ja 4x200m. Üks asi, mis on paremaks läinud vahepealse ajaga on see, et suudan endast trennides rohkem välja pigistada, mida varem oli ka, aga mitte sellisel kujul. See võib tingitud olla minu kõrgest motivatsioonist, mida sain siin vahepealse pausiga kõvasti juurde. Loodetavasti aitab see astuda tulemuse osas edasi. Praegu tundub reaalne, et saan suveks jooksma, aga kaugushüppega läheb kiireks. Eks mai-juuni näitab, mis mu jooksukiirus on ja kas see on kõlblik kauguseks, et nihutada oma isikliku rekordit. Hetkel tundub reaalne joosta 100 ja 200 meetris rekordid (11,41 ja 22,99 sekundit). Soodsates ilmaoludes on kõik võimalik. 

Hakkasin kasutama MyfitnessPal äppi, mis aitab toitumise paigas hoida. Midagi pidin ette võtma, sest kaal on müstiline 92 kilo. See kaal võib hakata mingi hetk vastu töötama spordi tegemisele ja vigastused kiiresti tulema. Too äpp aitab reaalselt näha palju päevane kaloraaž mul on ja selle järgi korrektuurid teha. Sellised väiksed nüansid aitavad spordile kaasa. Samas näha ole kui järjepidev ma sellega olen.

Aprilli teine pool

Tööl tekkis 12-päevane paus seoses õppepuhkusega ja seda tuli targasti ära kasutada. Sain keskenduda suuremas osas spordile ja ka muidugi tuli koolis käia. Ilm suutis vahepeal päris soojaks minna, sai ühe trenni õues teha, aga enamuse tegin hallis või jõusaalis. Suuresti panin rõhku jooksule ja jõule. Kui eelmine aasta enne suve proovisin rõhku panna peamiselt jooksule ja hüpetele, siis see aasta on minu uudne lahendus jooks ja jõud. Selline lähenemine võiks ju midagi juurde anda, aga eks näis. Juunikuu peaks ära näitama, kuidas mul see hooajaeelne periood sobis ja kas midagi on paremaks läinud. Kahekuuga on joostud 121 kordust, 2021. aastal märts-aprill oli selleks arvuks 197, sealhulgas oli muidugi stardid, mida see aasta pole väga üldse teinud. Võrreldes märtsikuuga on läinud tippkiirus 2 sajandiku võrra paremaks ehk 3,22 sekundit. Jänn ette 5kg on aga jäänud samaks 15.55m, see tulemus on kasin, vaadates seda palju ma jõudu olen teinud, aga kui sellest treeningutsüklist korralikult välja tulen, siis loodan tulemust näha 16.60 ja rohkem.

Kahjuks pean kirjutama, et hooaeg on minu jaoks sel kujul läbi nagu ma seda mõtlesin. Nimelt kuulijänni tehes jäi näpp kuuli ja paku vahele ja murdus sõrmeluu. Nüüd sellest taastumine võtab aega, vähemalt kuu aega on kipsis, seejärel taastumisprotsess läheb edasi, aga siis saan juba kergemate tegevustega jätkata, näiteks jooksmisega.  

Kuulijänn, minu armastus😍😁

Märts ja aprilli algus

Kevadine esimene tagasilöök tuli 5. aprillil, õhtu tõusis palavik 38,1. Järgmine hommik polnud enam mitte midagi haigusest alles. Nüüd tahab tekkida nohu ja köha, aga võitlen sellele usinasti vastu. Ei, tegemist ei ole Covidiga. Homsest uuesti tagasi rajal, elada uuesti alustuseks sisse treeninguteks ja siis tõsta sammhaaval tempot ja treeningute tugevust. Palju indu annab ka praegu see, et saan toitumise peale mõelda kui kodus köök valmis ehitatakse. Hetkel suuresti peab tegema söögiks seda, mida on lihtne valmistada ja ei saa toitu ette meisterdada järgnevateks päevadeks külmkapi väiksuse ja köögi kitsikuse tõttu. Loodetavasti ülejärgmine nädal see mure laheneb ja toit muutub mitmekesisemaks ning tervislikumaks.

Märtsist rääkides, siis see läks üllatavalt hästi, mida kuu lõpule lähemale jõudsin, seda rohkem trennis endast sain anda maksimumi. Kaalgi näitas numbreid 89,3 kilogrammi, mida polnud ammu näinud. See vaid tekitab suurepärase enesetunde ja saan nõksa kiiremini joosta ning kangile rohkem kettaid peale laduda. Tänu Polar Flow tarkvarale saan jälgida tehtud treeningute kokkuvõtteid. Jagan siin märtsikuu kokkuvõtet.

Mõned numbrid ka märtsist:

• Poolkükk 43000kg (korduste arv * kilogrammid)
• Jooksude koguarv 67x 
• 30m lendlähe 3,24 sekundit (PB 3,06s 2017a)
• Jänn ette 5kg 15.55 meetrit (PB 16.53m 2021a)

Polar Flow väljavõte märts 2022

Esimene lõunalaagri trenn Nuias 6x200m P2

Seekord ei pidanudki lumelabidat kasutama 😁

Esimene medal 2022

Päris usinasti on aega mööda läinud kui viimati blogisse midagi kirjutasin. Tookord oli optimismi talvehooajaks, sest lootus oli oma kauguserekordit parandada, kahjuks see nii ei läinud. Kõik see lõppes nii, et päeva pealt lõpetasin spordi tegemise ja keskendusin koolile. Vahepeal mõtlesin isegi tagasi jalgpalli minekule, käisin harrastajatega mängimas, oli vahva küll, aga praeguses eluetapis tahan sporti teha tulemusele ning täita oma unistusi. 13. veebruaril tundsin, et ma sain sellest kahekuulise eemaloleku ajast energiat ja läksin jooksma õue, mis sest et kaal oli ulmeline spordi jaoks 91-92kg (2021. aasta suvel kaalusin 83-84kg). See andis mulle kõvasti indu jätkata, nii ma tasapisi olen nüüd saanud uuesti sisse elada igapäevasse sportimisse ja saan vinti peale keerata, et hiljemalt juuni alguseks oleksin hoos ehk täidaksin Eestikate normi.

Reedel, 11. märts, käisin Üliõpilaste MV. Viimane kord kui sellest võistlusest osa võtsin oli aasta 2020 ja medaleid tuli mitu. Hõbe kauguses ja pronks kõrguses. Tulemused vastavalt 6.59 ja 1.85. Tänavu tuli üks medal, pronks kauguses tulemusega 5.95m. See tõestas ka seda, et minu puhul on oluline järjepidevalt treenida mitte lasta pausi sisse, sest siis kaob suurem osa tulemusest ja jõust. Põdesin ju ka jaanuari lõpus koroona läbi, mis võis jätta samamoodi jälje. 

Vahepeal sain ka aasta vanemaks, 24! 🎊🎉🎊🎉

Lange Motokeskuses ajaks 34,941 sekundit

Hetkel, kus aega põhivõistluseni on kaks ja pool kuud saab palju ära teha. Nüüd plaan paika ja pingutama! 

III-koht kaugushüppes Üliõpilaste MV, pildi autor: Simon Teiss

Hooaega sai alustatud ja lõpetatud 100 meetris 11,75-ga

Natuke koomiline, et 100 meetri aeg esimeses ja viimases võistlusel olid samad. Jooksin ju veel 11,41 sekundit kolm korda. Tulemuste poolest on olnud ääretult edukas suvi nii kauguses kui ka 100 meetris uuendasin rekordit (vastavalt 6.77 m ja 11,41 sek). Alustan algusest, kevadel õnnestus mul valmistumine suveks. Stardikorduseid üle 100, hüppeid 6400. See andis tugeva põhja hooajaks, kus suutsin täita Eesti meistrivõistluste normatiivi kaugushüppes ja osaleda mitmetel võistlustel, näiteks tulla 6.90 meetriga Viljandimaa meistriks ja saavutada Eesti karikavõistlustel 4. koht 6.69 meetriga. Selle suvega suutsin oma kogemustepagasit täiendada nii treeningplaanide koostamise osas kui ka võtnud kuulda muid nõuandeid legendaarselt kaugushüppajalt Tõnu Lepikult ja oma healt sõbralt Teedult, kes aitab mind nüüdsest uuesti treeningplaanidega ja hoiab trennituhinat üleval, et alistada 7 meetri piir. Hooajale tagasivaadates, siis see paljudel võistlustel osalemine väsitas vaimselt ära. Augustiks olin tühi ja motivatsioon kadus. Kilosid tuli juurde, trenni jäi vähemaks. Siis aga proovisin tuju üleval hoida ja Teedu tehtud treeningplaane järgida, see ka õnnestus. Septembris pidasin mõistlikuks SPA-s käia, see aitas rutiinist välja tulla ja ennast laadida. Nüüdsest tundub, et kõik hetkel toimib ja hakkab paremuse suunas liikuma.

2021 hooaja edetabelis seisuga 23. september

• 100m 53. koht, 
• 200m 32. koht, 
• kaugushüpe 30. koht, 
• kõrgushüpe 37. koht.

Võistlused 2021

100m start septembri sprindikal, aeg 11,75 sek
Foto: Aivar Hommik

 

Katsed 24. septembril

Enne katsete päeva suutsin 5-kilose kuulikera visata (jänn ette 5kg) 16.46m kaugusele, 13cm kaugemale kui 2020. aasta suvest püsinud rekord. Sellele aitas kaasa suur korduste arv poolkükke tehes ja kehakaal, milleks on umbes 88-89 kilo. Katsete päevaks suutsin jänni tulemuseks saada 16.10m. Hootahüpete tulemused keskpärased ja isegi kehvad. Hootakaugus 2.86m, -kolmik ja -viisik 8.27m ja 13.96m, mis näitavad, et liikuvust pole. Kaaluga on probleem ja sellega tuleks tegeleda, august ja september pole olnud head kuud söömise osas, toitun küll vähemalt 4 korda päevas, aga ma söön oma portsjonidele magusat juurde ja olen aus, rämpsu ka tihti peale, mis mu kehakaalu tugeva treeningkoormuse tõttu ei lase langetada ega sellel ülemäära tõusta. Nüüd proovin edaspidi mõne kommikese söömata jätta ja trennis anda endast kõik, et oleks tulemus.