16. juuni 2015
14. juuni 2015
Treenerivahetus, vigastused, põhieesmärk suveks ja amatöörina sportimise nauding
Otsus kergete killast kindlasti ei olnud, nüüd lihtsalt vaja avaldus emal kirjutada, et saaksin ametlikult ka ühe treeneri alt teise alla mindud. Kuid kui tahan edasi liikuda spordis, siis treenerivahetus oli ainuõige otsus. Põhjused jätan enda teada.
Vigastusest niipalju, et päris palju olen teada saanud, mis ma tegema peaksin. Painduvusega on probleeme. Teipimine, rullimine tuleb mulle kasuks.
Põhieesmärk on kirjas märkmikus: saada end korda, et treener saaks õpetama hakata sügisel mulle konkreetsemalt alasid. Praegu lihtsalt tegelen ÜKE ja oma ravimisega. Kindlasti paar võistlust on ka lähiajal tulemas, seal saab siis lihtsalt "jala ukse vahel hoida" ja kasvõi heidet proovida.
Keioga vesteldes ütles ta hästi, et inimesed tulevad staadionile ja istuvad maha ning nõuavad sportlastelt mingeid ulmeid saavutusi. Tegelikult ei näe, mis sportlase sees toimub, kuidas ta on selleks võistluseks valmistunud, samas mis vigastus teda vaevab jne. Kindlasti tahan võtta amatöörina sportimisest naudingut, tuleb neelata mõruda pilli alla kui ei jõua kuhugi tippvõistlusele, olgem ausad, aga ma alla ei anna. Tahan oma võimeid proovile panna.
Turgutan end vahel ka meres ujumisega, hea ravimisvahend. Venitan, mudin palliga valusat närvi kohta jne.
14.06.2015
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)