Kaitseväe lõpuks tuli rännata kiirrännaku vormis 20 kilomeetrit varustusega. Tegin ära ja tundsin, et ületasin end vaimselt. Tekkis kindlus, et ma ei ole allaandja tüüp. Siit on hea edasi minna.
Mis on edasised plaanid spordis?
Kergejõustikuga jätkan, see on selgemast selgem. Aga mis tasemel on praegusest seisust keeruline öelda.
Kui palju võiks aega kuluda, et saavutada enda tippvorm ja kas see on võimatu projekt?
Võimatu, ma ei usu. Pigem aeganõudev ja pean tasapisi sammhaaval arendama end füüsiliselt ning tegema tööd vaimselt, et oma meelisala põhiosa hästi välja tuleks.
Kuidas treeneriga jääb?
Praegu küll mul pole treenerit, aga usun, et suvel saan hakkama ka ilma, et edasi liikuda, sest põhisüsteem on paigas ning väiksed korrektuurid vaja vaid teha. Aga plaanis on sõlmida koostöö ühe treeneriga, praegu jätan selle teema veel saladuseks.
Kui palju läks kaduma selle aastaga?
Ütlen, et väga palju, aga ei kahetse otsust käia peale gümnaasiumi kaitseväes. Saab murest lahti. Muidugi hoian silma peal ka omavanuste tulemustel, nemad on jälle sammukese edasi liikunud, mina tegin mitu sammu tagasi. Võib-olla isegi oli see mingit moodi kasulik. Võin ju veel oletada, et arenesid need lihased, mida siiamaani ei olnud ja mis mind kõvasti edasi aitavad.
Mis plaaniga kümnevõistluses edasi liigud?
Kõige enne teen tööd selle nimel, et suve lõpus olla kiirjooksus jällegi võimekas. Üldpildis keskendun kaugushüppele, tõkkejooksule, teivashüppele ja odaviskele.