Kui septembri algul sai tehtud mingisugune plaan talveks, siis tänaseks olen teinud tubli arengu selles suunas. Hüpetemaht on hooajaeelses perioodis tõusnud 2200 korduseni, mis on kuupäeva vaadates hea. Samas tempos jätkates peaks korduste arv ületama enne sisehooaja algust 7000 piiri, mis on suurepärane (enne suvehooaega oli see arv 5119x).
Hootatulemused jäid suvel,
- HK 3.04m (2019.a. 2.95m ehk +9cm)
- H3 9.16m (2019.a. 8.79m ehk +37cm)
- H5 15.47m (2019.a. 15.00m ehk +47cm)
- Jänn ette (5kg) 16.33m (2019.a. 15.47m ehk +86cm)
See kinnitab tõde, et olen liikunud hüpetega õiges suunas. Kahju, et ei suutnud sama palju joosta ja hüpata kevadel, kuid kui kuskil tahad edasi areneda pead teistes asjades järeleandmisi tegema. Üks põhjuseid, miks peab järeleandmisi tegema, võib olla see, et käin täiskohaga tööl ja õpin ning on selline kaudne keskendumine spordile. Kuid tore, et mu elust pole sport kuhugi kadunud ja on järjekindlus olemas, et kogeda seda emotsiooni, mida sport annab, ka seda protsessi, mis viib hea tulemuseni. Kui rääkida eesootavast sisehooajast, siis põhieesmärgiks on pandud hea kaugushüppe täishüppe sooritus, just tehniliselt. Tulemus on selle kõrval heaks boonuseks.
Kuna ma oma treeningplaane koostan alates 2020. aastal täiesti iseseisvalt, siis olen üritanud jääda trennidega lihtsaks, et mitte koormata end vaimselt. Näiteks hüppetrennidega proovin olla loov, kombineerida, et areneksin erinevates hüpetes. Ka treeningute kestvus on keskmiselt 50 minutit, nüüd aga tõstan seda tasapisi jälle pikemaks, sest siis jõuan tegeleda ka oma nõrkade külgedega. Jooksude koguarv liigub vähemalt 30 korduseni kuus, mis peaks jooksukiirust säilitama hüpete kõrval. Siia kõige kõrvale tahaks mahutada tehnika trennid, mis peaksid minu puhul olema 2-3x nädalas, et kinnistada head hüpet. Ühesõnaga töö käib ja tulemused peaksid jälle natukene paremaks minema, et liikuda eesmärgini lähemale, milleks on vähemalt 7 meetrit kauguses.
Nüüd aga fotojäädvustusi Karjamaa võistlusest (fotod: Erki Rudi),
