Uued tuuled töömaastikul...
Oktoobris sai täis neli aastat soojuselektrijaama operaatori ametikohal. Olin pikalt juba mõelnud, et soovin edasi areneda laiemalt energeetika vallas (näiteks elektri poolelt), kahjuks praeguses töökohas seda võimalust ei tekkinud ja pidin otsima hakkama uusi väljakutseid. See otsus sündis pika mõtlemise ja kaalumise tulemusena, sest öötöö segas spordi tegemist sel tasemel kui ma tahaksin, päevarütm oli sassis ja nägin pigem end päevasel tööl, mis ei takistaks sportlikke tulemusi parandamast ega ülikooli lõpetamise motivatsioonilangust. Äärmiselt tänulik, et Gren (tooaegne AS Anne Soojus) mulle kui 20-aastasele kogemuseta inimesele võimaluse andis ja ma suutsin soojusenergeetikast pildi ette saada, isegi bakalaureuse lõputöö tegin teemal „Kaoliini mõju veetorukatla küttepindadele”. Uueks väljakutseks on aga Eesti Energia tütarfirmas Enefit Connectis madalpinge projektijuhi ametikoht. Saab olema kindlasti huvitav ja näha, kuidas arenen elektroenergeetika vallas.
 |
| Tartu soojuselektrijaamast pimedas tegin pilti 2018a |
Spordi osas...
Peale mitmevõistlust sain indu spordis, et äkki teeksin järgmine aasta 6000 punkti kümnevõistluses ja saab võimalikuks kaugushüppe 7 meetrit?! Eks seda näe, aga hea meel on selle üle, et treeninggrupp on olemas, kellega teha ja kõik justkui sujub. Kindlasti on olnud tagasilööke ka, näiteks kaalu osas, aga selle saab korda. Proovin oma seniseid teadmisi rakendada, et tulemused talvel juba tuleksid rahuldavad. Kahe sügiskuuga saan jääda enam-vähem rahule, mõni trenn võinuks olla rohkem, aga ei tasu üle ka teha ja novembris proovin parandada end ning mingisuguse rütmi saada, mis aitaks protsessi nautimisele ja tulemuste paranemisele kaasa.