Pealkiri on tänase jutu võti. Alguse sai kõik kolmapäevasest trennist, jalgades oli ilmselgelt väsimus maakondlikest võistlustest. Ei tundnud juba siis end mugavalt. Peale kahte võidetud maakonna tiitlit seadsin ootused üles, et omavanuste meistrikatel võiks vähemalt mõlemas finaalikoha tagada. Ette rutates, siis kauguses jäi finaalikohast puudu 8cm, esimene väljajääja. 60m jooksus jäi puudu 3 sajandikku, olin kolmas väljajääja. Teatavasti pääseb finaali mõlemas 8 võistlejat.
Läksin õhtul magama õigel ajal. Tõusin hommikul teadmisega, et nüüd pean särama. Pakkisin asjad kokku Puma spordikotti (spordikoti täitsid enamasti: võistlusriided, soojendusriided, sokid, vitamiinijoogid, jooksutossud, naelikud, veepudel, banaanid). Ootasin maja ees Helenit, juba varsti ta tuligi ning enne Tartu poole sõitmist astusin veel Statoilist läbi, et turgutav kohv võtta. Kehas kerge väsimus sees. Peale suts rohkem kui tunniajast sõitu jõudsime Tartu, tunne oli lubav. Ilma treenerita, omavanuste meistrikad, kas ma suudaksin teha enda jaoks midagi võimatut ja särada mõlkus mõtteis. Tartu Ülikooli kergejõustikuhall, sai aasta otsa väga palju käidud ja sealne atmosfäär on alati teistsugune. Riided vahetasin ära, võrreldes eelnevate suuremate võistlustega sisemuses veel ei keetnud, ma ise arvan, et see tuleb nappidest kuid piisavatest kogemustest. Tõmbasin kerge klõmmi Vitaminerali. Üks ring soojendusjooksu. Enne esimese ala algust sain kätte ka uued sprindinaelikud, väga tänulik klubile, kes mulle need soetas. Eriti suured tänud Tiit Arule, kes mulle need orgunnis!
Kahjuks esimest avastarti uute naeltega teha ei saanud. Sisse jooksmata. Panin oma kaugushüppe naelad jalga. Kollased. Adi triibud peal. Tuli väike tripaloski tunne sisse. 4. jooks, rada 6. Kui elad läbi super emotsiooni eelmine võistlus, siis ootad sama järgmiselt. Siin ma tegin vea. Kohtadele, valmis ja püssipauk pani üle halli kajama. 60m jooks hakkas pihta. Lõpptulemuseks 7,41 ja oma jooksu 3. koht. Väike rahulolu tegelikult endas tekkis. Pärast jooksu lõppu suunasin pilgu ähkides kaugusekasti suunas. Sellise kiiruse pealt ei anna täna head tulemust loota kauguses. Järgmise alani natuke rohkem kui 2,5h aega.
Läksin õhtul magama õigel ajal. Tõusin hommikul teadmisega, et nüüd pean särama. Pakkisin asjad kokku Puma spordikotti (spordikoti täitsid enamasti: võistlusriided, soojendusriided, sokid, vitamiinijoogid, jooksutossud, naelikud, veepudel, banaanid). Ootasin maja ees Helenit, juba varsti ta tuligi ning enne Tartu poole sõitmist astusin veel Statoilist läbi, et turgutav kohv võtta. Kehas kerge väsimus sees. Peale suts rohkem kui tunniajast sõitu jõudsime Tartu, tunne oli lubav. Ilma treenerita, omavanuste meistrikad, kas ma suudaksin teha enda jaoks midagi võimatut ja särada mõlkus mõtteis. Tartu Ülikooli kergejõustikuhall, sai aasta otsa väga palju käidud ja sealne atmosfäär on alati teistsugune. Riided vahetasin ära, võrreldes eelnevate suuremate võistlustega sisemuses veel ei keetnud, ma ise arvan, et see tuleb nappidest kuid piisavatest kogemustest. Tõmbasin kerge klõmmi Vitaminerali. Üks ring soojendusjooksu. Enne esimese ala algust sain kätte ka uued sprindinaelikud, väga tänulik klubile, kes mulle need soetas. Eriti suured tänud Tiit Arule, kes mulle need orgunnis!
Kahjuks esimest avastarti uute naeltega teha ei saanud. Sisse jooksmata. Panin oma kaugushüppe naelad jalga. Kollased. Adi triibud peal. Tuli väike tripaloski tunne sisse. 4. jooks, rada 6. Kui elad läbi super emotsiooni eelmine võistlus, siis ootad sama järgmiselt. Siin ma tegin vea. Kohtadele, valmis ja püssipauk pani üle halli kajama. 60m jooks hakkas pihta. Lõpptulemuseks 7,41 ja oma jooksu 3. koht. Väike rahulolu tegelikult endas tekkis. Pärast jooksu lõppu suunasin pilgu ähkides kaugusekasti suunas. Sellise kiiruse pealt ei anna täna head tulemust loota kauguses. Järgmise alani natuke rohkem kui 2,5h aega.
Läksime vaiksemasse kohta istuma Heleniga. Sain puhata melust ja mõtted mujale viia. See väga hea, kui saan vähe rahu ja vaikust. Tundsin end väga hästi, kuid tihti viisin pilgu seina poole, kus oli suur kell ning minus tekkis ootusärevus kaugushüppe suhtes. Tahtsin minna ja panna ning vähemalt finaalikoht tagada. Peaaegu oleks Heleniga diili teinud, et kui alla 6.50 hüppan, siis pean minema naisteriietes poodi. Sport on lõbus. Veedetud aeg oli kvaliteetne. Algas kaugushüppe soojendus. Tegin paar kiirendust ja tundsin end üha paremini. Esimene katse 6.32. Hoojooksurütm oli meelest läinud. Iga kätse võtsin 1,5 pöida lähemale proovides saada 6 ja poole meetrise väärilist tulemust. Teine 6.07. Midagi oli kategooriliselt valesti. See on see hetk, kus sportlane vajab kõrvalt abi. Kevini filmitud videoid vaadates oli otsust tegelikult väga keeruline teha. Kolmas katse 6.23. Seekord jäi finaaliuks suletuks. Üldsooritusega aladel saan jääda tegelikult rahule, sest pole mitte kunagi nii heas vormis ja konkurentsivõimelisem mootor olnud meistrikatel, sest maakonnas võisteldes 6.74 kaugushüppe tulemuse tehes ja kõrguse personal besti viisin 1.91ni, mis näitavad, et olen sügise ettevalmistuse perioodi hästi teinud ning tulemused hakkavad tulema.
AITÄH TOETAJATELE JA FÄNNIDELE!
Suured tänud fännidele, kes kohal olid: Helen, Stefan, Kevin, Martin, Joonas, vanemad, Alja ja Heinar. Teist oli nii suur abi!
