Pea 4 aastat püsinud kõrgushüppe rekordi hüppasin üle

Vahepeal tundub nii, et ärkad hommikuti ja silmad ei ole ees udused. 9 tundi und oli piisav, et välja puhata. Hommikupuder söödud, vitamiinid võetud, spordikott koos ja võistlustele. See päev algas eriti nobedasti. Astusin Mersu juurde. Õnneks oli väljas sombune ja kraapima klaasi ei pidanud. 90-ndate raju pill läks käima ja sai halli poole sõitma hakatud. Jüri tagataustal laulmas. Täna pole miski enam pime. Polnud tõesti pime, väljas oli valge. Jõudsin viihalli juurde ja parkisin Mersu. Avasin halliukse ja kohe oli selline 90-ndate tunne sees. Must-valge. Kahju, et koduhall sellises seisus on. Riietusruumi sisenedes nägin, et nii vähe jopesi nagidel. Mingisugust suurt võistlust siit oodata polnud. Riided vahetasin ja sisenesin halli ning siis sain kinnitust, et vähe võistlejaid. Mis siin rohkem tahta kui vahetevahel olen hallis mina ja paar veterani. Siinne kergejõustik on hääbumas. Veteranid hoiavad üleval kergejõustiku populaarsust. Aivar võttis selle teema hästi kokku, et on noored ja veteranid. Täiskasvanuid sportlasi pole. Võtsin kerge klõmmi Vitaminerali greibi ja sidrunheina maitsega. Spordivõistlustel minu põhijook. Väga mõnus ja annab sellise värskus tunde. Kui pudelisildi peal vastab vitamiinide koostisosa jutt tõele, siis on väärt kraam. Istusin, kõrvaklapid pähe ja jäin ootama oma võistlust. Klassivend tuli ja rääkisime juttu ning juba varsti sai soojendusega alustada. Erilist feelingut sees polnud, kuigi tahtmine oli täna särada. Vanemad olid ju võtnud suuna minu võistlustele. 

Alustasin soojendusega. Lühike sörkjooks. Kerged jalavibutused ja vaimne töö. Jalg enda alla tõukesse minnes. Mis ma ikka varba pealt üritan. Lets gõ. Minu soojendus koosnes paljustki ainult kiirendustest, ei mingeid põlvetõsteid ega muid liigutusi nii väga. Vaja oli lihtsalt paras soojendus teha, et poleks väsinud. Mõõtsin sammu maha. 16-sammuline hoojooks. Tegin paar proovikatset ja hakkas pihta. Särgi vahetus. Punane võistlussärk selga ja lähen teen ära. Vot aga nüüd edasi ei mäleta. Elasin nii sisse ja keskendusin, et meelde ei jätnud, mis tegin. Kahjuks videot ka ei ole. Rekordi hüppasin teisel sooritusel. 6.74. Tulin siia, et täita eestikate norm. See on nüüd käes. Samuti esimene kuldne medal Viljandimaa meistrikatelt. Medalid on viimane asi, mille järgi tulin. Olen vormi kogumas üha enam ja nüüd tuleb kogu protsessi nautida.

Enda lõbuks ka kõrgushüpe. Treeningutel ei proovinud. Alustasin 1.71. Üle. Edasi. Järgmine kõrgus. 1.76. Ületatud. No ei paku pinget. Järgmiseks võtsin 1.86, alistus kolmandal katsel ja 1.91 teisel katsel. Personal best. Rekord. 11 cm parem kui eelmine, milleks oli pea 4 aastat püsinud 1.80. 

Tulemused annavad vastuse aina paremaks minevale vormile. Üle-eelmine nädal oli kaugushüppe parimaks katseks mõõdetud 6.47. Nüüd 6.74. Muudad lihtsalt kaks viimast numbrit ära. Tuleval laupäeval on oma senist tippmarki võimalik parandada. 60m ja kaugus endal kavas Tartu hallis. Peaaegu juba koduhall. Näeme juba laupäev Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis! 

Aitäh, Aivarile, kes mu võistlustel sammu vaatas ja kõrvalt juhendas!