Ma olen suutnud umbes kahe nädalaga hüpata 1000 hüppekordust, treeningud ongi sisaldanud peamiselt 200x hüpet ühe trenni kohta nii liival, trepil kui ka saepururajal. Usun, et see koormuse tõstmine oli hädavajalik, sest tahan oma hüppevõimet tunduvalt edasi arendada. Muidugi tegelen ka oma nõrkade kohtadega, võimalus on teha kodus hantlitega trenni ja muid harjutusi, mis on võimalikud. Sellele kõigele kõvaks boonuseks on aga kaalulangus, mis on korraliku toitumisega langenud 4,1kg. Kui natuke hetkeolukorrast rääkides riigis, siis usun, et senikaua kuni täielik liikumiskeeld ei rakendu, siis on kõik hästi ja selle koha, kus trenni teha saab leian ikka, olgu selleks siis põld või metsas. Hetkel see keeld mu elu palju ei mõjuta, kui vaid trennipoolest. Õppida saab kodus ikka, tööl tuleb ka käia, aga ainult kohad, kus trenni teha on pärsitud.
Olin pikka aega otsinud uusi kõrgushüppenaelikuid, mis oleksid mugavad ja kerged, millega uute kõrguste vallutamisele minna. Lõpuks sai tellitud Adidas Adizerod, mis näevad minu arust päris head välja. Kui mugavad need tegelikult on, seda ma hetkel ei tea, aga kui need kätte saab, siis saan neid katsetada. Eelmised Adidase toodang olid mul kaugushüppenaelikud, need tundusid küll väga okeid.
Täpselt 1 kuu tagasi oli viimane blogipostitus, no ei ole seda järjepidevust sellel kirjutamisel. Kuid täna teen väikse kokkuvõtte, mis vahepeal toimunud on nii eraelus kui ka spordimaailmas.
Äärmiselt hea meel, et hakkasime koos Heleniga toitumist jälgima ja enesetunne on kusjuures väga hea. Ma usun, et tervislik toitumine aitab kaasa mu sporditulemustele. Arvan, et reaalsed muutused tulevad kevade poole nii umbes maikuus, kus peaks nii mõnigi tulemus minema küllaltki paremaks, et suudaksin suvel hästi võistlustel esineda.
Suveni on veel aega. Visioon on hakanud enam-vähem paika saama, kuidas edasi. Nüüd aga tuli treeningkorraldus natuke ümber mängida ja 90% trennidest tuleb väljas teha, mis iseenesest ei olegi halb. Eile sai sellega alustatud ning üle pika aja õues treenimine on kehale väikene šokk, aga usun, et harjun kiiresti ja ilm ei tohiks segada kvaliteetseid trenne. Eelmisel suvel oli mul tohutult probleeme tuulega kauguses, sest olin enamus trennid teinud sisehallis. Nüüd ehk on see boonuseks, et sisehall ajutiselt kinni pandi ja suudan tuulemõjuga rohkem harjuda.
Väike kokkuvõte ka tudengite meistrikatest. Enesetunne oli enne võistlust hea, sest suutsin just paar päeva varem joosta trennis enda kohta päris korraliku aja 30 meetri lennus ja seda kaugusenaelaga. See näitab seda, et mu jooks on läinud kõrgemaks ja kiiremaks. Alustasin võistlust kaugushüppega, suutsin vaid esimese katse korralikult ära teha. Ülejäänud katsetel jõud rauges. Jah, tulemus on kehvapoolne kuid poodiumile pääsesin ikkagi. 6.59 meetrit ja II-koht. Aga siiski pole ju tehnikat. Trennis õpitud siruhüpe oli ära unustatud ning hüppasin samamoodi nagu vanasti.
Minu tehnika 16-sammu pealt
Kirjeldus valetehnikale: viimase sammuni teen justkui kõik ära, aga siis jookseb "kõik kokku" ja mõlemad käed liiguvad ette. Tekib see, kus eesminev jalg ei lähe sirgu vaid, ootab teist järgi. Pigem liigub hüpe edasi kui õhku. Seda nimetatakse kui "kastijooks".
Minu tehnika 4-sammu pealt
Kirjeldus enam-vähem õigemapoolsemale tehnikale: Jah, suudan 4-6 sammu pealt hüppe ära teha. Kuid edasi tulevad juba pisinüansid mängu, mis rikuvad kogu hüppe ära ja tulemus on sellepoolest kehvem. Natuke naljakas on see, et suudan nelja sammu pealt hüpata kõrgemale kui 16-sammu pealt. Pildid kui ka video näitavad, et füüsisest jääb veel tohutult puudu.
Järgmiseks alaks kõrgushüpe. 1.85 meetrit ja III-koht. Hoojooksu algusega olen rahul, nii kurvijooks kui ka lati "ründamine" vajab harjutamist.
Heade tulemuste saavutamiseks on veel palju tööd vaja teha, mis ilma treenerita on veidi keeruline, kuid säilitades motivatsiooni ja positiivset meelt on kõik võimalik. Tuleb vaid uskuda endasse!
