Nüüd aga kiirus juba 3,14 sekundit!

Jooks on läinud tunduvalt lõdvemaks, ei teki nii palju pingestatud jooksu. Esimest korda võib öelda, et keskendun sporti juba äärmiselt keskendunult. 2016. aastal jooksin jaanuarikuus 3,30 sekundit. Mul läks 10 kuud, et joosta kiiremini kui 3,15 sekundit.  Praegu jooksen 3,14 sekundit ning eeliseks võis tekkida see, et olen tehniliselt arenenud ja suudan ka jooksu ajal käsi liigutada õiges suunas. Seekord läks aega vaid 1 kuu, et jõuda juba mingisuguse kiiruseni, millega kannataks hüpata kaugust. Nüüd tuleb trennis suurem koormus hüpete näol, mis aitab arengus järgmise sammu astuda. Olen põnevil ja ootan juba uut treeningnädalat! 

18.03.2019 

Hetkel võimed lubavad vaid maksimaalselt 8 sammu pealt kaugust hüpata. Täna siis saigi proovitud nii 6 ja 8 sammult. Teatavasti kaugushüppe täispikk hoojooks on 16-22 sammu, oleneb muidugi võimetest. Suvel loodan 16 sammuni jõuda. Olen kuuajase arenguga rahul. Hoojooksul ja hüppel on veel palju miinuskülgi, aga tuleb nendega edaspidi tegeleda ja küll tulemus ka selle võrra paraneb. 

Täna trenni lõppu sai kergelt käsi ja kere arendatud, naljakas fakt: kui suutsin oma 88kg kehakaaluga vaid 1-2 lõuatõmmet teha, siis nüüd isegi 3 seeriat igas 5 tõmmata polnud mitte mingisugune probleem, kuid kehakaal on üle 4 kilo kergem ka. 

Kõik on hästi ja kõik on hea!

Kirjutan natukene oma hetkeseisust. On 13. märtsi hilisõhtu. Kaal on 84,3kg! Alates 17. veebruarist olen kaotanud -4,2kg. Pole söönud magusat ja jälginud korralikult toitumist. Kergem tunne on küll. Kindel on see, et magusa mittesöömine ning liikumine on kaasa aidanud kaalulangusele. 

Kaalulangus on mul küll omaette eesmärk, aga ainult sellest ei piisa. Tuleb endast 101% anda treeningutel, et saavutada parim tulemus. Nüüd, kus mul üks ala, on asi professionaalsemaks muutunud. Ma ei põe sellepärast, et ma pean töö ja kooli kõrvalt tegema, see tekitab rohkem minus isegi rõõmu kui varem. Peale tööd end motiveerida trenni minema, ahh.. see pole midagi hullu! Tartu ideaalsed sportimisvõimalused teevad meele rõõmsaks, mis ei takista mul kiiresti jooksmist. Ei ütleks, et nüüd Viljandis oli enda arendamisega takistusi, kuid siin Tartus tundub asi paremini jooksvalt. Hea meel tõdeda, et augusti lõpuni mul kehtiv koostöö treeneriga ning ei pea üksik üritajat mängima.

Suveni on küll veel üle kahe kuu minna, aga enesetunne siiski optimistlik. Kõige tähtsamateks võistluseks on omavanuste ja täiskasvanute meistrikad. Tahan teha just nendel oma parima tulemuse ning jahtida kõrgemat kohta. Nii et kalendrisse tuleb märge teha 27.-28. juuni Rakveres U23 ja 17.-18. august Tallinnas täiskasvanud.

Spetsialiseerumine kaugushüppele

Võtsin otsuse, et edaspidi tegelen vaid kaugushüppega. Tunnen, et olen hiljaks jäänud paljude alade õppimisega ja jätsin kümnevõistluse kõrvale. Muidu tundus kõik nii sasipundar ja millestki ei saanud eriti aru. Nüüd järjepidevalt olen umbes kuu trenni teinud, et suvel ja võib-olla isegi lähiajal tudengite MV pikaaegse võistluspausi lõpetada. Kõik toimub töö ja kooli kõrvalt, aga ei muretse sellepärast et ei saaks hakkama. Vastupidi, muud toimetused on andnud lisamotivatsiooni. 

Kaks nädalat olen tegelenud kaalujälgimisega, mis on hüppajal tegelikult ülioluline, kui ikka oled oma pikkuse kohta raske, siis kõrgele ega kaugele ei hüppa. Esialgsest kaalust 88,5 kilost olen kaotanud 3,2 üleeilse hommiku seisuga. Usun, et märtsis kaal võiks olla juba 82kg, millega oleks muidugi ülirahul. 

On ka üks sportlik nali. Kiirus on selline, et jooksin tossuga 3,31 sekundit 30 meetrit lendu. Panin naelad jalga ja parim aeg oli 3,30 sekundit. Näiteks kõrvale tuues, et naela ja tossu vahe peaks olema ju ilmselge. Paar aastat tagasi on joostud naelaga aga rekord, milleks on 3,06. Samast klassi tulemuseni on veel tükk maad minna.

Hetkel põhifookus on suunatud muidugi kaugushüppe tehnikale, mida olen detailideni läbi arutanud ning kõiki vigu polegi veel leidnud. Aga põhivigadega tegeledes usun, et varsti ei pea enam neile mõtlema, vaid saan jõunäitajaid parandada ja siis ka tuleb tulemus. 

Füüsiliselt olen nõrk, väga-väga nõrk. Paljud asjad tuleb järgi aidata, et üldse mingigi kaugele hüppamise võimalus on. Näiteks 88,5 kiloselt suutsin vaid 1-2 lõuatõmmet tõmmata. Nüüd jõuan 4. Kaalu alenedes veel rohkemgi. Kätekõverdusi väristan teha. Jalgu rööbaspuul kõrgel hoida ei jõua paart sekunditki. Samas kui järjepidevalt teha, siis paraneb ka füüsis. Nii et töötan, töötan edasi!

Suveks aga olen võtnud eesmärgiks oma isiklikku parandada ja hüpata 7 meetrit kaugust, mis polegi mulle nii utoopiline, vaid tuleb teha ja teha. Järjepidevus on minu jaoks edasiviiv jõud. Eelmine kord jõudsin kiirusliku poolelt 30 meetris lennus 3,30-lt 3,06-ni terve aasta. Usun, et seekord on see areng kiirem, sest jooksutehnika parem.

Eesmärgiks olen võtnud 7 meetrit kaugust suveks ning hariduse poolelt lõpetada bakalaureuse esimene aasta kaugõppes.