Aasta kokkuvõte

27. detsembri katsetega sai selleks aastaks kõik. 2020. aasta lõpetuseks panime joonele 6-alas Teeduga. Katseid alustasin enda kohta tegelikult hästi, tulemuseks 3,12 sekundit 30 meetrit lendavat (Personal best 3,06s). Järgmiseks olid hootahüpped, alguseks kaugus 2.95m (PB 3.04m), siis kolmik 8.72m (PB 9.16m) ja viisik 15.24m (PB 15.47m). Katsed lõpetasime jänn ette ja taha 5-kilose kuuliga. Tulemused vastavalt 14.95m ja 15.86m (PB 16.33 ja 16.12m). Seekord kaotus 1:5! Alavõit viisikus! 😃 

Kokkuvõtvalt tulemused 2020. aastal: 

60m 7,48s (PB on 7,35s) - selle tulemusega U23 sisehooaja edetabelis 18. koht ja täiskasvanutes 88. koht

100m 11,46s (+1,6) PB - U23 välishooaja edetabelis 8. ja täiskasvanutes 42. koht

200m 23,62 (-1,4) PB - U23 välishooaja edetabelis 11. koht ja täiskasvanutes 50. koht

Kaugus 6.59m (PB on 6.74m) - U23 sisehooaja edetabelis 8. koht ja täiskasvanutes 34. koht

Kõrgus 1.85m (PB on 1.91m) - U23 sisehooaja edetabelis 9. koht ja täiskasvanutes 32. koht

Katsete parimad tulemused 2020. versus 2019. aastal:

30m lendavat 3,09s (2020) versus 3,07s (2019)

Hootakaugus 3.04m (2020) vs 2.95m (2019)

Hootakolmik 9.16m (2020) vs 8.79m (2019)

Hootaviisik 15.47m (2020) vs 15.00m (2019)

Jänn ette (5kg) 16.33m (2020) vs 15.47m (2019)

Katsete keskmised tulemused aastalõikes 2020. versus 2019. aastal:

30m lendavat 3,163s (2020) versus 3,141s (2019)

Hootakaugus 2.915m (2020) vs 2.843m (2019)

Hootakolmik 8.668m (2020) vs 8.412m (2019)

Hootaviisik 14.768m (2020) vs 14.116m (2019)

Jänn ette (5kg) 15.734m (2020) vs 15.244m (2019)

On olnud tubli edasiarenemise aasta. Jooks on küll jäänud tahaplaanile, aga nüüd sügisel olen hakanud uuesti jooksma. Kordustearv on suurenenud märgatavalt ning trenni on tehtud kõvasti, et järgmine aasta olla veel tublim ning liikuda enda jaoks suurtele eesmärkidele lähemale, milleks on 7 meetrit kauguses, 2 meetrit kõrguses ja 10,99 sekundit 100 meetris. Tore on, kui ühe neist järgmiseks aastaks ka alistan, siis on motivatsioon veel rohkem laes. Minu puhul on ehtne näide see, et pelgalt kodus puhkamise ja passimisega tulemused paremaks ei lähe, järjepidev töö on tekitanud sellel aastal korraliku arenguhüppe. Kere on stabiilsem, ei logise nii hullult ja nüüd saan ka kangiga harjutusi teha, mis annab veel rohkem enesekindlust, et 2021 tuleb hea aasta tulemuste mõttes. 

Et 2021 tuleks vägevam, siis tuleb sinna aastasse ka hüpata! 

"Et oskaks kaugele hüpata, tuleb esialgu kaugele hüpata!"

Mis vahepeal toimunud on

Ahoika,

Aasta hakkab lõppema. Oktoobris sai ühendust võetud treener Tõnu Lepikuga (kauguse isiklik rekord 8.09 m). Ta oli nõus mind nõu ja jõuga aitama kauguse osas, et areneksin sammukese jälle edasi. Pooleteise kuuga olen jõudnud Tallinnas trennis käia kolm korda ja üks kord võistlemas. Hetkel, kus on keerulised ajad, siis pealinna on võimalik minna harva. Kuid hea seegi, sest olen saanud uusi häid nippe, kuidas edasi treenida, et ka oleks tulemus. 

Aitäh Viljandi linn, et toetate mind selle ettevõtmisega, et saaksin sammukese 7 meetrile lähemale! 

11. detsembri Kalevi võistlus ebaõnnestus (tulemus 6.10m), sellest tuleb teha omad järeldused ning edasi rügada. Alla veel ei anna, sest 10-sammu pealt olin suuteline trennis juba hüppama 6 meetrit, mis minu kohta on okei tulemus. Mu keha pole veel valmis täishoojooksu tegema (minu puhul 16-sammu hoojooks). Loodetavasti viirus lubab võistelda ka talve teises pooles, seniks aga tuleb higimull otsa ees pingutada, et paremaks saada.

Siin natuke videosid minu hüpetest,

Töö käib

Kui septembri algul sai tehtud mingisugune plaan talveks, siis tänaseks olen teinud tubli arengu selles suunas. Hüpetemaht on hooajaeelses perioodis tõusnud 2200 korduseni, mis on kuupäeva vaadates hea. Samas tempos jätkates peaks korduste arv ületama enne sisehooaja algust 7000 piiri, mis on suurepärane (enne suvehooaega oli see arv 5119x). 

Hootatulemused jäid suvel,

• HK 3.04m (2019.a. 2.95m ehk +9cm) 
• H3 9.16m (2019.a. 8.79m ehk +37cm) 
• H5 15.47m (2019.a. 15.00m ehk +47cm)
• Jänn ette (5kg) 16.33m (2019.a. 15.47m ehk +86cm)

See kinnitab tõde, et olen liikunud hüpetega õiges suunas. Kahju, et ei suutnud sama palju joosta ja hüpata kevadel, kuid kui kuskil tahad edasi areneda pead teistes asjades järeleandmisi tegema. Üks põhjuseid, miks peab järeleandmisi tegema, võib olla see, et käin täiskohaga tööl ja õpin ning on selline kaudne keskendumine spordile. Kuid tore, et mu elust pole sport kuhugi kadunud ja on järjekindlus olemas, et kogeda seda emotsiooni, mida sport annab, ka seda protsessi, mis viib hea tulemuseni. Kui rääkida eesootavast sisehooajast, siis põhieesmärgiks on pandud hea kaugushüppe täishüppe sooritus, just tehniliselt. Tulemus on selle kõrval heaks boonuseks. 

Kuna ma oma treeningplaane koostan alates 2020. aastal täiesti iseseisvalt, siis olen üritanud jääda trennidega lihtsaks, et mitte koormata end vaimselt. Näiteks hüppetrennidega proovin olla loov, kombineerida, et areneksin erinevates hüpetes. Ka treeningute kestvus on keskmiselt 50 minutit, nüüd aga tõstan seda tasapisi jälle pikemaks, sest siis jõuan tegeleda ka oma nõrkade külgedega. Jooksude koguarv liigub vähemalt 30 korduseni kuus, mis peaks  jooksukiirust säilitama hüpete kõrval. Siia kõige kõrvale tahaks mahutada tehnika trennid, mis peaksid minu puhul olema 2-3x nädalas, et kinnistada head hüpet. Ühesõnaga töö käib ja tulemused peaksid jälle natukene paremaks minema, et liikuda eesmärgini lähemale, milleks on vähemalt 7 meetrit kauguses. 

Nüüd aga fotojäädvustusi Karjamaa võistlusest (fotod: Erki Rudi),

Viimased U23 Eesti meistrivõistlused

23.-24. juuli toimusid U23 Eesti meistrivõistlused, kus valisin aladeks 100, 200 ja kõrgus. Kaugust seekord ei hüpanud, sest see vajab kõvasti harjutamist. Esimesel päeval oli kavas 100m, kus põhieesmärk oli finaali jõuda. See ka õnnestus. Eeljooksude aegade põhjal olin 7. 11,69 (+0,0 tuulega), stardi magasin korralikult sisse ja reaktsiooniajaks märgiti 0,271  sekundit (finaalis oli 0,194 sekundit). Finaalis vastavalt 6. koht ja ajaks 11,65 (tuul -0,4).
Teine võistluspäev, kus tegin kahte ala - kõrgus ja 200. Ootused olid kõrguse suhtes suuremad kui ainult hüpatud 1.80m. Ei suutnud ennast kuidagi hüpeteks kokku võtta. 1.85m katsed olid paljulubavad, aga siiski kergest puutest tuli kõik korrad latt maha. Kõrgust proovin veel sellel hooajal, siis kui olen puhanud ning valmis hüppama. Peab hooaja lõpuks uuendama oma isikliku rekordit.
Kõige rohkem jäin rahule võistluste viimase alaga - 200m. Tundsin, et olen palju paremas konditsioonis kui karikavõistlustel ning tuli anda endast kõik. Tasuks isiklik rekord 23,62 sekundit (tuul -1,4).  Järgmine kord soodsama tuulega olen võimeline jooksma 23 sekundi algusesse.
Plaanin teha veel mõned võistlused, et minna hea tundega sügisele vastu, kus juba ootavad jooksu- ja hüppetrennid.

100m finaal, 6. koht 11,65 (-0,4). Foto: Raul Mee

200m jooks, 7. koht 23,62 (-1,4). Foto: Raul Mee

Karjamaa kümnevõistlus ja karikavõistlused

Nonii, selleks aastaks Karjamaa kümnevõistlusega ühel pool. Oli põnev, oli pull ja väga lahe üritus järjekordselt! Respekt, Koit, et sellise ürituse igaaastast traditsiooni jätkad, järgmine kord juba 5. Karjamaa kümnevõistlus. Allpool on ka vägev video Karjamaa kümnevõistluse päevast! Video autoriks SkyEstFilm.

Karjamaa kümnevõistluse päeva kokkuvõte:

Esimene ala, 60m. Stardipakkudena nagu ikka puupakud, millelt tuli startida. Kahjuks endal start nii väga ei õnnestunud, sest magasin korralikult sisse. Ajaks 7,6 sekundit (eelmine aasta oli tulemus 7,4s). Siit ka punktikadu isikliku rekordigraafikuga võrreldes -66 punkti.

Teine ala, paigalt kaugus. See on ala, mida olen teinud juba 2020. aastal 47 kordust. Parimaks tulemuseks seni 3.04 meetrit. Rekordtulemus jäi alistamatuks, sest suutsin hüpata vaid 2.92m (2019.a. 2.82m). Kokku peale kahte ala 2048 punkti (rekordiga võrreldes +18p).

Nüüd aga minule üks raskemaid alasid, kiviaiakiviheide. Sellise umbes 7-8-kilose kivi peab üle pea viskama. Tavaliselt mulle need jõualad ei sobi kohe üldse, aga mul on pikkuse eelis ja seda tuli ära kasutada. Tulemuseks 10.75m (2019.a. 10,59m). Kokku peale kolme ala 2808p punkti (+33p). 

Kui eelmised alad olid sellised, kus ei saanud ennast eriti käima, siis neljandaks alaks olin ma korralikult valmistunud ning kannanaeladki kodus kotti kaasa pannud ning sai hakata hüppama karjapoissi. Kaasaelajate plaksu saatel läksin 1.65 üritama, aga seekord see ei õnnestunud. Kirja jäi 1.60m (2019.a. 1.50m). Hea punktilisa. Kokku peale nelja ala 3611p (+156p). 

Kisub põnevaks. 300m karjamaa jooks kadakate vahel. Sihuke äge kallutamine. See ala näitas täielikult, mis tähendab see kui olen järjepidevalt trenni teinud. Suutsin joosta kiiresti ja hästi. Tulemuseks 50,1 sekundit (2019.a. 53,90s). Punktiskoor peale esimese päeva lõppu oli 4421p (+322p).

Päeva teinepool sai alguse 60m kadaka tõkkejooksuga. Ajaks 9,4 sekundit (2019.a. 9,7s) ja punktiskoor peale kuute ala oli 5346p (+381p).

Seibiheide. Võrdväärne kettaheitega, aga heitevahendiks on puuseib. Tulemuseks 29.57m (2019.a. 29.01m). Punktilisa tuli võrreldes eelmise aastaga minimaalselt, peale seitset ala oli 5967p (+396p).

Nüüd aga eelmise aasta üks nõrgemaid alasid. Leida üks sobiv kaigas ning sellega hüpata üle lati. Kaikahüpe. Seekord oli üks sobiv kaigas, mis mulle hästi sobis. Alustasin kaikahüpet 1.50m kõrguselt ja nagu õigele kümnevõistlejale omaselt suutsin ületada alles 3ndal katsel algkõrguse. Lõpuks suutsin hüpata juba 2.40m (2019.a. 0.80m) ja eelmise aastaga võrreldes tuli punkte palju rohkem. Seis peale kaheksandat ala oli 6727p (+1067p).

Kuni üheksanda alani olid kõik tulemused võrreldes eelmise aastaga tunduvalt paremad. Malakavise tulemuseks aga oli 36,2m (2019.a. 45,24m) ja punktikadu oli tuntav 7293p (+937p).

Kümnes ala - 1000m merre. See ala näitab õige mitmevõistleja iseloomu ja seda mul vaja oli. Peas mõlkus mõte, et tuleb vähemalt 8000p teha. Juba käisid peas kalkulatsioonid palju piisaks, et 8000 punktipiir ületada. Seekord aga jooksuajaks tuli 3.24,9 (2019.a. 3.40,4). Kogusummaks 7953p (+1079p). III-koht.

Foto: Erki Rudi

Foto: Erki Rudi

Nüüd aga karikavõistlusest, mis toimus päev pärast Karjamaad. Teist korda sain joosta Kadrioru staadionil. Uhke tunne vist? Kahtlemata. Seljas KJS Sakala särk ning rinnanumbriks 152. Päev pärast kümnevõistlust polnud just eriti terav olek, aga sain hakkama. 100m ajaks 11,79 (tuul -2,1) ning 200m isiklik rekord 23,96 (tuul -0,3). Tundub natuke kummaline, et olen täiesti tühi ja jooksen isikliku rekordi. Tegelikult vorm peaks jääma sinna 23 sekundi algusesse. See aeg oli lihtsalt reaalsus tol hetkel, sest peale suurt pingutust, eelmisel päeval, on enamat raske tahta. 

Foto: Marko Mumm, EKJL

100m 11,46 sekundit (+1,6)

Tundub natukene endalegi uskumatu, et suutsin täna oma 100 meetri isiklikku viia 2 sajandikku paremaks. Nüüd on selleks 11,46 sekundit (tuul +1,6). Eelmine rekord sai püstitatud U23 Eesti meistrikatel 2019. aasta võistlusel, kus finaaljooksus jooksin 11,48 (+1,2), aga eeljooksus olin jooksnud lubatust tugevama taganttuulega 11,37 sekundit (+2,7). Kuna võtsin tänast võistlust treeningosana, siis otsest ettevalmistust selleks ei teinud. Juulis tuleb teha kõvasti trenni, et hiljemalt augustiks viia oma rekord veel paremaks, ise usun, et olen võimeline jooksma see hooaeg 11,2-11,3 sekundit kui vaid jalg on terav ning ilm soosib. Selle kõrvale hakkan mõistlikuse piirides harjutama kaugushüpet, et 40 sajandiku parema kiirusega ei tekiks probleeme hüppamisel. Tuleb nii-öelda kätt soojas hoida, et päris ära ei unustaks. Üheks sihiks on 10,99 sekundit 100 meetris.

Juunikuu oli iga trenn tulemusele tegemine ning katsete tulemused läksid veel paremaks,

Hootakaugus 3.04m REKORD 

Hootaviisik 15.47m REKORD 

Jänn ette 5kg 16.33m REKORD


Igatahes põnev saab olema 💪😀

Hüppevõime tasapisi areneb

Neid tulemusi ma ei oodanud veel... 

Uued rekordid katsetes: 

23.05.2020

• Hootakaugus 2.99m (rekord on 3.00m)
• Hootakolmik 9.16m REKORD (eelmine rekord oli 8.79m) - lausa 37cm parem ja esmakordselt 9 meetrit!
• Hootaviisik 15.33m REKORD (eelmine rekord oli hüpatud aprillis, 15.18m) - 15cm rekordiparandust!

25.05.2020

• Jänn ette 5kg 16.17m REKORD (eelmine rekord oli tehtud aprillis, 15.67m) - tervelt pool meetrit eelmisest rekordist!

Ma olen selles kolmekuises treeningtsüklis täkkese pannud sellega, et olen hakanud hüppama rohkem trennis, 4800 hüppekordust on tehtud alates märtsi keskpaigast. Lisaks olen trenne tegema hakanud üle päeviti, see on andnud palju juurde. Nüüd on 48h iga trenni vahel, mis aitab treenida efektiivsemalt. Hetkel, kus ülikoolis on teine aasta lõpule jõudmas on stressi võib-olla isegi rohkem, kui tavaajaga, siis see trennide lühendamine (keskmine trenniaeg on 30 minutit) on toonud pigem kasu kui kahju. Ma pigem pooldangi trenni, mis on kiired ja konkreetsed, sest ma olen juba loomult uimasem, siis tulebki ennast teravana hoida.
Tõenäoliselt need tulemused, mis hetkel selle treeningtsükli ajal tulid ei jää selle suve parimateks, sest kui 10 päeva koormust alla lasta, siis peaks kõik tulemused grammi võrra veel paremad olema. Üldiselt proovin targalt läheneda oma treeningplaanide koostamisele, see et nüüd on need tulemused hüpatud 3-9-15 (m) ja jännis alistatud 16 meetri piir, siis tekib küsimus, milleks ma veel võimeline olen. Nüüd aga sean endale uued eesmärgid katsetes: hootakaugus 3.10m, hootakolmik 10m ja hootaviisik 16m ning jänn ette 5kg 17m.

Kui ma suudan neis katsetes näidata juba rahuldavaid tulemusi, siis see näitab mu kauguse-kõrguse-100m perspektiivi, millised resultaadid seal ees ootamas on. Igatahes suvi saab põnev olema ja hoian loomulikult ka lugejaid sellega kursis! 

Hootaviisiku ja jänni uued rekordid

Järgmine päev peale katseid on keha väsinud ning vajab puhkust. Nüüd plaanis täna ja homme hüpete ja jooksmise poolest puhata. Võtan eilsed katsed mõne sõnaga kokku. Vajaka jäi plahvatusest ja kõhulihaste tugevusest. Järgmised kuu või rohkemgi plaanin trennid üles ehitada plahvatuse ja kõhulihaste tugevamaks arendamisele. Sportlikus mõttes on konstruktsioon küll paremaks läinud, aga loomulikult ei tasu palju loota, et ühe korraliku aastaga suudan näidata häid tulemusi. Läheb veel paar-kolm aastat, kui võiks teha mingitki head tulemust. Miks nii kaua? Mu eesmärk on saada keha tugevamaks, et see püsiks koos. Selleks on vaja igasuguseid pisilihaseid järgi aidata, mis nooruses jäi tegemata ja ei osanud too hetk vajalikuks pidada. Aga mis tulemused võiks suveks olla? Hootahüpetel võiks olla juba mingisugune stabiilsus ja areng, et suudaksin hüpata kohapealt üle 3 meetri kergema vaevaga. 

Jooksmisest rääkides, siis ega hüppaja ei saa ilma jooksmiseta. Mul on vaja kiirusevõimeid edasi arendada, näiteks jookseks vabalt 30m lendu alla 3 sekundi (seni parim 3,06 sekundit 2017.a., peale kaitseväge parim 3,07 sekundit 2019.a.). Seetõttu tuleb suve poole tõsta jooksmiste koguarvu ning kasutada maksimaalselt soojasid ilmasid ära, sest Eestis on neid vähe. Missugust jooksmist silmas pean? Näiteks eile jooksime koos Teeduga 3 korda 150 meetrit, paus 10 minutit, 100% pingutasime, sprindinaelik oli jalas. Tekitas oksetunde küll, aga saime hakkama. 

Katsete tulemused 24.04.2020 (väljas 9°C):

Hootakaugus 2.94m (rekord 3.00m)

Hootakolmik 8.69m (rekord 8.79m)

Hootaviisik 15.18m REKORD (eelmine rekord oli 15.00m)

Kuulijänn ette 5kg 15.67m REKORD (eelmine rekord oli 15.47m)

15.04.2020

Hommikune blogi sissekanne

Hommikupudru on söödud, kohv on otsas ja sidrunitee veel poole peal. Nii ma alustan tavapärast päeva. Täna on plaanis viimased 200 hüppekordust, aga ilm mängib siinjuures ka rolli. Hetkel lund sajab. Eks näis, mis õhtu endaga kaasa toob ehk on ikka võimalik trenn ära teha. Aga kui hüpata pole võimalik, siis tuleb teha seda, mida saab. Ka sellistel hetkedel ei tohi järjepidevust kaotada, sest see mõjub tulevikus sportlikele tulemustele. Enesetunne on ju tegelikult hea, kaal on püsinud viimased kolm päeva täpselt sama numbri peal, 80,8kg (28. veebruari kaal 85,4kg). Korralikust toitumisest sai juba poolteist kuud, see teeb vaid head meelt.

Õhtune blogi sissekanne

Nüüd aga on hea kirjutada siia blogisse. Trenn sai tehtud, sest ilm suutis õhtuks päiksepaisteliseks minna ning hommikune lumi oli ära sulanud. Täna järjekordsed 200x hüppekordust, kokku teeb siis 3100x hüppekordust. Tuleb rahul olla, sest tean, et olen kõvasti juba nende hüppekorduste pealt edasi arenenud. Kui palju see tulemustes väljendub seda saab aprillikuu lõpu poole teada. Nüüd aga tuleb natukene teistsugust trenni teha - joosta. Algul sisseelamiseks midagi kergemat, aga loodetavasti ilmade soojenemisel saan ka maksimaalse jooksupingutusega trenne teha. Kokkuvõtvalt, järgmises sissekandes kirjutan hüppekatsete kohta, kuidas mul läks ning mis vahepeal toimunud. Seniks CIAO! 

Lähenen 3000 hüppekorduste arvule

Tere tulemast mu järgmist blogi sissekannet lugema! 

Olen jõudnud treeningutega sinnamaani, kus olen teinud ülepäeviti hüppeid. Tehtud on 3000 hüppekordusest 2050 hüpet. Peale seda ootab aprilli keskpaigast alates 7-10 hüppevaba päeva, siis tõuseb mu jooksude korduste arv ning tegelen probleemsete kohtadega. Peale seda kavatsen teha hüppetestid, mis näitavad mu reaalset seisu: hootakaugus, -kolmik ja -viisik (rekordid on vastavalt 3.00m, 8.79m ja 15.00m). Väiksed eesmärgid ka järgmiseks testi korraks, et pinget endas üles kruttida: hootakaugus 3.05m, -kolmik 9.00m ja -viisik 15.20m. Hüppamisest veel rääkides, siis täna tuli sisuliselt lumekatte peal hüpata, samas olla ettevaatlik, et ei libiseks. See on kasvatanud minus võitleja instinkti, et õuetrenne ei saa ära jätta isegi talvel, muidu kevadel jälle keerulisem kohaneda nii tuule kui  ka muude ilmastikutingimuste mõjuga.

Nüüd aga kaalu juurde. Olen suutnud 28. veebruarist alates kuni tänaseni võtta kaalust alla 4,5 kilo. See pole olnud omaette eesmärk, vaid pigem jälgitud toitumisega ongi see kaal langenud. Soojade ilmade saabumisel usun, et see kaal võib kilo veel langeda kuid mitte rohkem, seda just kiirema ainevahetuse tõttu. 

Täna aga tuli tore uudis, kus saabusid Inglismaalt tellitud kõrgushüppenaelikud, mis sobivad jalga väga hästi ning on mugavad. Iseasi kui mugavad hüppamisel, seda saan siis teada, kui reaalselt kõrgushüppematt on ees ja tuleb hüppama hakata. Aga ma olen rahul ja seekord vist tagasisaatmise võimalust kasutama ei pea.

Ma olen suutnud umbes kahe nädalaga hüpata 1000 hüppekordust, treeningud ongi sisaldanud peamiselt 200x hüpet ühe trenni kohta nii liival, trepil kui ka saepururajal. Usun, et see koormuse tõstmine oli hädavajalik, sest tahan oma hüppevõimet tunduvalt edasi arendada. Muidugi tegelen ka oma nõrkade kohtadega, võimalus on teha kodus hantlitega trenni ja muid harjutusi, mis on võimalikud. Sellele kõigele kõvaks boonuseks on aga kaalulangus, mis on korraliku toitumisega langenud 4,1kg. Kui natuke hetkeolukorrast rääkides riigis, siis usun, et senikaua kuni täielik liikumiskeeld ei rakendu, siis on kõik hästi ja selle koha, kus trenni teha saab leian ikka, olgu selleks siis põld või metsas. Hetkel see keeld mu elu palju ei mõjuta, kui vaid trennipoolest. Õppida saab kodus ikka, tööl tuleb ka käia, aga ainult kohad, kus trenni teha on pärsitud. 

Olin pikka aega otsinud uusi kõrgushüppenaelikuid, mis oleksid mugavad ja kerged, millega uute kõrguste vallutamisele minna. Lõpuks sai tellitud Adidas Adizerod, mis näevad minu arust päris head välja. Kui mugavad need tegelikult on, seda ma hetkel ei tea, aga kui need kätte saab, siis saan neid katsetada. Eelmised Adidase toodang olid mul kaugushüppenaelikud, need tundusid küll väga okeid.

. 

Uus ja huvitav

Täpselt 1 kuu tagasi oli viimane blogipostitus, no ei ole seda järjepidevust sellel kirjutamisel. Kuid täna teen väikse kokkuvõtte, mis vahepeal toimunud on nii eraelus kui ka spordimaailmas.

Äärmiselt hea meel, et hakkasime koos Heleniga toitumist jälgima ja enesetunne on kusjuures väga hea. Ma usun, et tervislik toitumine aitab kaasa mu sporditulemustele.  Arvan, et reaalsed muutused tulevad kevade poole nii umbes maikuus, kus peaks nii mõnigi tulemus minema küllaltki paremaks, et suudaksin suvel hästi võistlustel esineda. 

Suveni on veel aega. Visioon on hakanud enam-vähem paika saama, kuidas edasi. Nüüd aga tuli treeningkorraldus natuke ümber mängida ja 90% trennidest tuleb väljas teha, mis iseenesest ei olegi halb. Eile sai sellega alustatud ning üle pika aja õues treenimine on kehale väikene šokk, aga usun, et harjun kiiresti ja ilm ei tohiks segada kvaliteetseid trenne. Eelmisel suvel oli mul tohutult probleeme tuulega kauguses, sest olin enamus trennid teinud sisehallis. Nüüd ehk on see boonuseks, et sisehall ajutiselt kinni pandi ja suudan tuulemõjuga rohkem harjuda.

Väike kokkuvõte ka tudengite meistrikatest. Enesetunne oli enne võistlust hea, sest suutsin just paar päeva varem joosta trennis enda kohta päris korraliku aja 30 meetri lennus ja seda kaugusenaelaga. See näitab seda, et mu jooks on läinud kõrgemaks ja kiiremaks. Alustasin võistlust kaugushüppega, suutsin vaid esimese katse korralikult ära teha. Ülejäänud katsetel jõud rauges. Jah, tulemus on kehvapoolne kuid poodiumile pääsesin ikkagi. 6.59 meetrit ja II-koht. Aga siiski pole ju tehnikat. Trennis õpitud siruhüpe oli ära unustatud ning hüppasin samamoodi nagu vanasti.

Minu tehnika 16-sammu pealt

Kirjeldus valetehnikale: viimase sammuni teen justkui kõik ära, aga siis jookseb "kõik kokku" ja mõlemad käed liiguvad ette. Tekib see, kus eesminev jalg ei lähe sirgu vaid, ootab teist järgi. Pigem liigub hüpe edasi kui õhku. Seda nimetatakse kui "kastijooks".

Minu tehnika 4-sammu pealt

Kirjeldus enam-vähem õigemapoolsemale tehnikale: Jah, suudan 4-6 sammu pealt hüppe ära teha. Kuid edasi tulevad juba pisinüansid mängu, mis rikuvad kogu hüppe ära ja tulemus on sellepoolest kehvem. Natuke naljakas on see, et suudan nelja sammu pealt hüpata kõrgemale kui 16-sammu pealt. Pildid kui ka video näitavad, et füüsisest jääb veel tohutult puudu.

Järgmiseks alaks kõrgushüpe. 1.85 meetrit ja III-koht. Hoojooksu algusega olen rahul, nii kurvijooks kui ka lati "ründamine" vajab harjutamist.

Heade tulemuste saavutamiseks on veel palju tööd vaja teha, mis ilma treenerita on veidi keeruline, kuid säilitades motivatsiooni ja positiivset meelt on kõik võimalik. Tuleb vaid uskuda endasse! 

Ülikool on jõudnud poole peale, 3 meetrit alistus

Kahtlemata on olnud keeruline aasta algus. Ülikooliõpingud võtsid oma aja ja muudes tegemistes tuli pidurit tõmmata, et edukalt sügissemester läbida. Kui koolis asjad tehtud said, siis tuli kerge pingelangus, mis tekitas väikse terviseprobleemi. Tekkis 5-6 päevane paus treeningutest ja selle tulemuseks peale n-ö pausi oli üks füüsiliselt keerulisem treening, sest keha polnud veel haigusest 100% taastunud. Tundub, et olen haigusest toibunud ja saan jätkata oma järjepidevat trenni tegemist.

Nüüd aga, kus on aega rohkem keskenduda treeningutele, siis tuleb sellest maksimum võtta. Tegelema pean oma nõrkade külgedega, et keha oleks üha stabiilsem, samuti ei tohi ära jätta hüppamist ega jooksmist. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka toitumisele, et kehakaal püsiks normaalsuse piirides ning suudaksin midagi ägedat korda saata. 

Aa jaa õigus, neid tulemusi pole blogi vahendusel jaganudki. Tuli ära see 3 meetrit hootakauguses! 

6. jaanuar 2020 

hootahüpete tulemused

• hootakaugus 3.00 PB
• hootakolmik 8.76
• hootaviisik 14.90

7. veebruar 2020

hootahüpete tulemused

• hootakaugus 2.94
• hootakolmik 8.40
• hootaviisik 14.35