Toon edaspidi teieni oma sportlase elu vabamas vormis. Tihedamini. Fotodena. Videodena. Saate ettekujutuse, milline on noorsportlase elu telgitagused ja mis mõrudaid hetki peab alla neelama. Pole mõtet udukella ajada kui enamus lugejaid on mitte tulemusspordiga kokkupuutujad.
Hooaeg on sujunud põrutavalt kehvasti. Ma pole üldse rahul olnud siiamaani. Kuid trennid selles vanas Paala viihallis on kusjuures sujunud hästi, ei saa kurta. Eile käisin trennis, ajasin oma Mersu käima. Küttetuli põles. Textor ootas. Vähemalt säästsin oma jalgu ja sain mõnusalt vajutada trennis. Koolist oli võetud vaba päev ja tulemus oli olemas. Võimas. Tegelikult pole. Väga lahe oli üle pika aja tunda kiiruse lõhna. Natukenegi nuusutada. Season best on kusjuures 60 meetris 7,38 sekundit. Sprinteriga ei anna seda aega võrreldagi. See on pigem sörkjooks kui kiirjooks, aga kuskilt peab alustama. Peale starte võtsin kuulikera kätte ja pidin piisavalt kaugele selle tõukama või siis viskama. Ühesõnaga jänne tegema. 5-kilone lendas 15.05 meetri taha. Hästi tehtud. Lendas 1,5 meetrit rohkem kui eelmine kord. Näitab, et olen vormi tõusmas. Plahvatus. Kiirus. Tuleb lihtsalt minna ja ületada oma rekordid pühapäeval, Eesti karikavõistlustel. 60 meetrit sprinti ja kaugushüpet tegema. Ootusärev.
 |
| Eilne start |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.